Õunaussi vaatenurk

Kunagi ütles keegi, et inimene on nii suur, kui tema unistus. Poeetiline hüperbool, millega praktiliselt midagi peale pole hakata? Õige – kui võtmesõna on praktika, mis teatud tingimustes võrdub lühinägelikkusega.

Kirjutan sellest, mis praegu inimestel teravalt hingel – ACTA-st

Jah, muidugi ma olin Sellel Päeval (11.02.2012) Vabaduse platsil. Tütar muide jäi oma Guy Fawkesi maskiga mitmete piltide peale. Ilm oli kuradi külm, eks ole. Väiksem poiss lasi seal kõrval künkast alla, aga lõpuks hakkas temalgi jahe (see ruuduline väiksemal pildil). Teate, see oli esimene meeleavaldus, millel ma osalesin viimase 20 aasta jooksul. See on oluline.

Paigad

Ulmekirjanduse Baas

Aastate jooksul on Andri algatus muutunud väga tõsiseltvõetavaks teatmekoguks ulmeautorite, -teoseid ja nende kohta arvamuse avaldamise osas.
Ka Siim Veskimees on sinna sattunud. Tõtt-öelda kasutan seda kohta tihti ka selleks, et endale meelde tuletada, mis aastal üks või teine minu kirjutatud asi täpselt ilmus... ;-)

Kõver mets

Olgem ausad, see raamat sündis kahest asjast -- esiteks on mulle alati kuidagi kohatu tundunud haldjate ja igasuguste muude ebardite poole alt üles vaatamine, nagu seda rõhuvas hulgas fantaasiaraamatutes lugeda saab, ja teiseks tundsin ma tõesti kunagi nooruses üht selle raamatu kangelanna moodi tüdrukut (päriselus läks tal muidugi palju paremini kui raamatus, ta on täie tervise juures ja ütleb mulle isegi tere...) Eks ma siis keerasin nii sellele mälestusele kui lihtsale inimeseksolemise uhkusele paar vinti peale ja tulemust näete :-)

Kuu Ordu

Ligi 500-leheküljeline „Kuu ordu” on tegelikult kogumik, mis sisaldab 6 teksti, milles 2 kvalifitseeruvad romaanideks, 2 lühiromaanideks ja 2 jutustusteks.

Kõik lood on mul siin „Minu lugude” all olemas:

„Aasta 2120 lend” (jutustus, esmakrodselt ilmus „Algernonis” aastal 2000 nime all „Kuu Ordu”)